Boracay

Oleme kohal ja vaikselt sisse elanud, seekord siis teisel pool maakera Filipiinidel. Emotsioonid Boracay kohta on elavad. Siia jõudmine tähendas meie jaoks kolme lendu, kahte tundi bussiga, väikest paadisõitu ning viimane teejupp veel tricycle’ga. Oodatud kultuurišokki aga üllataval kombel ei saabunudki. Koerad, kuked, igasugu kahe- ja kolmerattalised ning erinevat sorti pilukad segamini tundub täiesti loogiline. Koht on küll väidetavalt populaarne turistikas, aga valget inimest kohtab siin pigem harva. Samas võib see valge turist olla üsna suure tõenäosusega eestlane. Juba Hong Kong – Kalibo lennul oli meid terve kamp.

Esimesed ööd veetsime Habagati surfikooli resort’is. Priidu on selles koolis paar hooaega instruktor olnud ja saab omanikuga hästi läbi. Otse surfirannas oli väga mõnus elada, aga seal ei olnud kööki ja natuke liiga kallis oli ka, seega otsisime endale kodu. Oleme nüüd täitsa keskel, surfiranda u 5min jalutada ning White beach ja kõik põhi poed, söögikohad jms sama lähedal. Korter on kahetoaline, köögi, üsna suure vannitoa ja mingi arusaamatu pesuruumiga ehk siis liiga suur :D aga kõik ülejäänud (odavamad) kohad olid umbes sama suured nagu meie praegune magamistuba ja parajalt koledad ka. See korter on täitsa uus, meie jaoks tehti valmis! Üllatuskingitusena elavad meie magamistoa akna all vähemalt pooled saare kukkedest.. inimene pidavat kõigega harjuma :) Meie üleval asuvat korrust pole veel ehitama hakatud, aga seal elavad mingid kohalikud bambusonnis.

Sinise katusega majas meie kodu

Vaade magamistoa aknast

Esimene elektrikatkestus oli ka ära, tavaline värk siin saarel. Meie majal on õnneks generaator.

Pole ime, et elekter aegajalt ära kaob :D

Süüa saab siin igatmoodi. Üksõhtu kulutasime ühes katuserestoranis kahepeale 1000 peesot (u 20 eur), lõunasöögi oleme aga saanud ka 50 peesoga (1 eur). Mina suhtun nendesse söökidesse küll natuke skeptiliselt, pigem ei tasu tähelepanu pöörata nende valmistamisele. Liha müüakse näiteks lahtiselt tee ääres, leti peal. Soojas. Siin on 30 kraadi. Kõike muud saab ka nende lettide pealt. Võrreldes Turksiga on siin puuvilja-paradiis. Lisaks saab iga nurga pealt osta puuvilja shake’i (maksab 1-2 eur). Samas tundub kõik kallis, sest nubrid on suured :D

Shrimp curry.. selgus, et krevetid tuleb ise koorida

Surfirannaga pole veel päris sõbraks saanud. Põhjas on siilid ja mingi muu jama, kuhu otsa ei oleks üldse lõbus kukkuda. Siil tungib päris sügavale ja jätab oma okka sisse. Rahvast on ka palju ja eriti palju on algajaid trolle, kes ei jaga üldse matsu.. ise ka nagu ei jaga piisavalt, et nad mind ei segaks :D Hight tide’iga õpilasi õnneks pole ja siilid on ka piisavalt sügaval. Muidu on aga väga mugav, sest lohekama saab surfikoolis hoida ja rannas on olemas söök, WC-d, toolid, varjud, dush, internet ja muu vajalik. Internet on muidugi Filipiini stiilis ehk vahel harva on seda lausa võimalik kasutada!

Vaade on surfirannas vägev