Siargao

Lennupiletid Siargaole ostsime hindade järgi. Kui piletid ostetud said, olime isegi üllatunud, et kohapeal 8 ööd peame veetma :D Mõtlesime, et mis me nii kaua küll seal teeme kahekesi.. Tegelikkuses jäi ajast aga hoopis väheks ja Siargaost jäid meil kõige positiivsemad emotsioonid. Ilmselt on neid siia raske kirja panna, aga sinna läheksin igakell tagasi!

Pilt, mis iseloomustab kõige paremini Siargaod

Ööbisime kohas nimega Kermit. Leidsin selle kellegi blogi sirvides ja tundus tore koht, kus peatuda ning seda ka hinna poolest. Ööbimine maksis 1000 PHP/öö ja selle sees oli ka hommikusöök. Me tahtsime küll surfihütti, aga kuna need olid kõik kinni, anti meile tuba ühe majakese teisel korrusel. Ainus kehv asi oli see, et vannituba asus alumisel korrusel ja mul oli üsna keeruline üles-alla kolada koguaeg. Lisaks oli vannituba jagatud, aga õnneks olid meil naabrid vaid paar päeva.

Koht ise oli nagu väike džungel, kus olid erinevad majakesed, mis sinna ideaalselt sobisid. Lemmik koht Kermitis oli aga restoran!!! Koha omanikud on itaallased ja restoran neile kohane. Kokad olid väljaõpetatud itaalia koka poolt ja menüüs olid ka kohalikud söögid. Kõik maitses hästi, aga meie lemmikuks oli nende pizza. Ilmselt parim, mis siiani saanud oleme! Hommikusöök oli samuti hea, valida sai omleti, pannkookide, riisi jms vahel. Lisaks puuviljasheik ja (instant:D) kohv. Sõime kõik toidukorrad seal, nii mugav ja hea.

Meie majake

Vaade maja taha

Pimedas lendasid palmi kohal helendavad putukad

Restoran

Siargaol asub üks maailma parimatest surfilainetest, Cloud 9. Häid, vähe väiksemate lainetega, surfikohti oli seal palju. Rentisime endale ka surfilauad ja läksime alustuseks beebi-lainetesse. Täpselt parajad mulle :D Vaatamata põlvevigastusele sain seal isegi püsti ja paar lainet sõidetud. Vaikselt hakkas taanduma ka metsik hirm lainete ees. Minu jaoks on lained olnud alati midagi müstilist ja hirmsat. 

Boardwalk ja selle ees paremal Cloud 9. Vasakule jääb Quicksilver ja sealt vasakul Jacking Horse, kus meie aega veetsime

Cloud 9

Off I go!

Jaaa upss..

Paaril korral käisime kaugematel lainetes, kuhu sai ainult paadiga. Priidu sõitis Salvacationis nagu vana kala, Dako saare juures oli rahvast palju ja nii lihtne ei olnud. Minul õnnestus nende suurte lainetega vaid vastu pead saada ja trumlisse jääda. Enamus laineid olid täitsa üle elatavad, aga kui mõni suurem tuli, oli see ikka jube koll :) Jõudsin järeldusele, et umbes kuu ajaga peaks hirm selle vastu üle minema ja saaksin ka nautida :D

Natuke kehvake pilt väiksemat sorti lainest Dako saare juures

Üheks päevaks oli meil ette nähtud Island Hopping, külastasime kolme saart. Esimene neist, Naked Island, meenutas Seco saart, veidi väiksem ainult ja isegi põõsaid ei olnud. Teine saar oli Dako, seal tehti meile korralik lõuna ja hiljem viidi surfama. Mina olin seekord fotograafi rollis. Päikeseloojangu ajal olime Guyam'i saarel.

Naked Island

Dako Island

Guyam Isalnd

Kuna saar on üsna suur ja vahemaad pikad, rentisime endale väikse motika, mille küljes sai ka surfilaudu transportida. Ühel päeval võtsime ette tripi Magpupungko Pools'ide juurde (looduslikud kivibasseinid). Vesi oli seal türkiissinine ja kristallselge. Isegi palja silmaga oli vee all üsna hästi kõike näha. Plaanisime seal drooni lennutada, aga selgus, et olime maha jätnud nii vajaliku juhtme kui ka drooni propellerid :D Pidime seega järgmine päev tagasi tulema, sest seda vaatepilti ei saanud jäädvustamata jätta. 

Peale pools'e otsustasime veidi edasi sõita. Edasi sõitmine lõppes sellega, et tegime saarele tiiru peale ja tagumikud kanged, jõudsime koju alles peale päikeseloojangut. Igas külakeses, mida läbisime, tundsime end kuulsustena, sest kõik tulid tänavale meid tervitama ja lapsed lõid patsu. Sõit oli aga seda väärt, sest vaated olid igal pool hämmastavad.

Kohalik eluolu

Cebu Island

Priidul oli ammu soov ära käia Siargao saarel. Minul oli kogu kodutöö tegemata seega ei tundunud see mulle teab mis põnev, aga ühegi muu koha vastu ka huvi polnud tekkinud. Üks tuttav neiu saatis mulle pildi silmipimestavalt ilusast kosest. Lähemal uurimisel selgus, et see asub Filipiinidel, Cebu saarel. Nii ta minu wishlisti sattuski. Selgus, et ainus viis Siargao saarele lennata oligi läbi Cebu saare seega miks ka mitte seal mõned päevad veeta. Lisaks saab seal ju vaalhaidega ujuda.

Cebu saarele jäime kaheks päevaks ja otsustasime auto rentida. Kui booking juba tehtud ja makstud oli, hakkas Priidul natuke hinge närima, kas seal ikka on turvaline ise sõita. Google väitis, et Filipiinidel auto rentimine ilma juhita on tõepoolest veidi sõge tegu :D Õnneks antud saare kohta oli see info veidi üle paisutatud ja liiklus oli ajuvaba vaid Cebu linnas sees. Cebu on populatsioonilt teine linn Filipiinidel. Lisaks liiklusele oli ka linn üsna veider. Kõrvuti asusid hiiglaslikud UFO-laadsed kaubanduskeskused ja slummid, kus inimesed elasid hüttides nagu mujal Filipiinidel. Ühte kaubanduskeskust külastasime ka ja valik oli super.

Esimesel päeval kohale jõudes suundusime kohe rendikohta autole järgi. Taksojuhid ei jaga linnast maad ega ilma, pidime ise kaarti lugema :) Saime auto siiski kätte ja käisime ortopeediakliinikus, kus lasin põlvest vee välja võtta. Viimase nädalaga oli üsna hulluks läinud teine. Vesi sai küll välja, aga selle asemel hakkas põlv "lukus" käima. Iseloomulik tunnus lahtise kõhretüki puhul. Eks ta enne selle vee tõttu ei andnud tunda. Vähemalt liikumisulatus sai suuremaks ja ei paistnud enam välja nagu õhupall :)

Edasi võtsime suuna allapoole Oslobisse, mis on kuulus vaalhaide poolest. Teekond kulges läbi väikeste asulate, ühel pool oli meri ja teisel pool mäed. Filipiinidel on kõik asulad rajatud tee äärde, uksed avanevad peaaegu teele ja lapsed mängivad seal. 

McDonalds keset põlde

Kohalikud marakratid

Broneerisin Oslobisse sinna pimesi mingi ööbimise, sest kodukal polnud üldse infot. Selgus, et koht asub vaalhaidega ujumispaigast vaid paarisaja meetri kaugusel mere ääres ja on väga armas ja hubane. Söök oli neil ka hea. Lisaks leidsime endale väikse sõbra, kellele panime nimeks Kiuks. Väga raske südamega jätsin ta siiski ööseks õue, sest vastasel juhul oleksin pidanud ta kaasa pakkima. Hommikul oli ta esimese asjana jälle ukse taga platsis. Ja mis veel hullem.. nüüd oli neid 2!! KAKS pisikest karvapalli! Oh jah..

Toa ukse taga 

Kiuks

Kella 6st suundusime juba paadiga vette, et need toredad kalakesed ära näha. Rohkem oli seal muidugi teisi turiste, aga elamus oli seda väärt. Minul oli küll üsna hirmus samal ajal kui Priidu kaladega selfie'sid tegi. Vaalhaid söövad üldiselt planktonit, inimesed pole neile väidetavalt maitse järgi.

Kahjuks ei tohtinud drooni lennutada ja lend jäi lühikeseks. Kalad saime aga peale :)

Peale seda käisime Tumalog Falls'i juures. Teekond sinna oli huvitavam kui kosk ise. Viimased paarsada meetrit sõidutasid meid kohalikud motikajuhid. Tee kalle oli nii järks, et mujal maailmas seda küll keegi motikaga ei läbiks :D

Tagasi sõitsime mööda saare läänekallast, mis oli uskumatult ilus. Tee peale jäi väga palju armsaid linnakesi. Eriti meeldis mulle väike koolilinnake Alegria, mis paistis üsna Hispaania mõjutustega olevat. 

Viimaseks sihtpunktiks oli Kawasan Falls, mis oli põhjuseks, miks Cebu saarele tulime. Nagu arvata võis, oli koht turistidest üle koormatud ja vaatepilt polnud just nii muinasjutuline. Ilus sellegipoolest!