Cebu Island

Priidul oli ammu soov ära käia Siargao saarel. Minul oli kogu kodutöö tegemata seega ei tundunud see mulle teab mis põnev, aga ühegi muu koha vastu ka huvi polnud tekkinud. Üks tuttav neiu saatis mulle pildi silmipimestavalt ilusast kosest. Lähemal uurimisel selgus, et see asub Filipiinidel, Cebu saarel. Nii ta minu wishlisti sattuski. Selgus, et ainus viis Siargao saarele lennata oligi läbi Cebu saare seega miks ka mitte seal mõned päevad veeta. Lisaks saab seal ju vaalhaidega ujuda.

Cebu saarele jäime kaheks päevaks ja otsustasime auto rentida. Kui booking juba tehtud ja makstud oli, hakkas Priidul natuke hinge närima, kas seal ikka on turvaline ise sõita. Google väitis, et Filipiinidel auto rentimine ilma juhita on tõepoolest veidi sõge tegu :D Õnneks antud saare kohta oli see info veidi üle paisutatud ja liiklus oli ajuvaba vaid Cebu linnas sees. Cebu on populatsioonilt teine linn Filipiinidel. Lisaks liiklusele oli ka linn üsna veider. Kõrvuti asusid hiiglaslikud UFO-laadsed kaubanduskeskused ja slummid, kus inimesed elasid hüttides nagu mujal Filipiinidel. Ühte kaubanduskeskust külastasime ka ja valik oli super.

Esimesel päeval kohale jõudes suundusime kohe rendikohta autole järgi. Taksojuhid ei jaga linnast maad ega ilma, pidime ise kaarti lugema :) Saime auto siiski kätte ja käisime ortopeediakliinikus, kus lasin põlvest vee välja võtta. Viimase nädalaga oli üsna hulluks läinud teine. Vesi sai küll välja, aga selle asemel hakkas põlv "lukus" käima. Iseloomulik tunnus lahtise kõhretüki puhul. Eks ta enne selle vee tõttu ei andnud tunda. Vähemalt liikumisulatus sai suuremaks ja ei paistnud enam välja nagu õhupall :)

Edasi võtsime suuna allapoole Oslobisse, mis on kuulus vaalhaide poolest. Teekond kulges läbi väikeste asulate, ühel pool oli meri ja teisel pool mäed. Filipiinidel on kõik asulad rajatud tee äärde, uksed avanevad peaaegu teele ja lapsed mängivad seal. 

McDonalds keset põlde

Kohalikud marakratid

Broneerisin Oslobisse sinna pimesi mingi ööbimise, sest kodukal polnud üldse infot. Selgus, et koht asub vaalhaidega ujumispaigast vaid paarisaja meetri kaugusel mere ääres ja on väga armas ja hubane. Söök oli neil ka hea. Lisaks leidsime endale väikse sõbra, kellele panime nimeks Kiuks. Väga raske südamega jätsin ta siiski ööseks õue, sest vastasel juhul oleksin pidanud ta kaasa pakkima. Hommikul oli ta esimese asjana jälle ukse taga platsis. Ja mis veel hullem.. nüüd oli neid 2!! KAKS pisikest karvapalli! Oh jah..

Toa ukse taga 

Kiuks

Kella 6st suundusime juba paadiga vette, et need toredad kalakesed ära näha. Rohkem oli seal muidugi teisi turiste, aga elamus oli seda väärt. Minul oli küll üsna hirmus samal ajal kui Priidu kaladega selfie'sid tegi. Vaalhaid söövad üldiselt planktonit, inimesed pole neile väidetavalt maitse järgi.

Kahjuks ei tohtinud drooni lennutada ja lend jäi lühikeseks. Kalad saime aga peale :)

Peale seda käisime Tumalog Falls'i juures. Teekond sinna oli huvitavam kui kosk ise. Viimased paarsada meetrit sõidutasid meid kohalikud motikajuhid. Tee kalle oli nii järks, et mujal maailmas seda küll keegi motikaga ei läbiks :D

Tagasi sõitsime mööda saare läänekallast, mis oli uskumatult ilus. Tee peale jäi väga palju armsaid linnakesi. Eriti meeldis mulle väike koolilinnake Alegria, mis paistis üsna Hispaania mõjutustega olevat. 

Viimaseks sihtpunktiks oli Kawasan Falls, mis oli põhjuseks, miks Cebu saarele tulime. Nagu arvata võis, oli koht turistidest üle koormatud ja vaatepilt polnud just nii muinasjutuline. Ilus sellegipoolest!