Mis me teinud oleme?

Suurt midagi.. Tuult on siin vähe olnud, seega surfamas oleme ainult mõned korrad käinud. Mina väikse tuulega veel hakkama ei saa (ehk siis tegelikult paraja tuulega), suurema tuulega saan juba ülestuult ka :) Lohet oskan ka jube hästi vette kukutada! Selle veest välja saamine on ainult müstika. Õppimise osa pidavat kõige põnevam olema. Ma ei taha väga nõustuda. Surfihooaeg peaks novembris vaikselt algama siin muidu, praegu veel low season.

Snorgeldamas oleme ka käinud paar korda, aga siin pole väga midagi vaadata, kui just haid nägema ei satu. Meie oleme paari raid näinud. Egiptuse värvilise mereeluga ei anna võrreldagi. Nemosid siin ka vist ei ole :(

Pisematsorti rai sõbraga

Vahepeal sadas mitu päeva vihma ja temperatuur läks natuke madalamaks, nüüd näitab vist kuskil 29-30 kraadi. Esimene nädal nimelt ei olnud hetkegi, kus higi poleks otsaeest alla nirisenud ja mõistus läks ka jube nüriks. Kurtsin Priidule, et mulle ei jõua enam asjad kohale, midagi ei tule läbi :D pidavat normaalne olema sellise niiske ja soojaga. Nüüd on mõistus tagasi normaalseisundis ja pilves ilmaga võib vees isegi jahe hakata. Paduvihm oli kohalike jaoks vist haruldane nähtus, neil pole isegi mingit äravoolusüsteemi kuskil, tänavad uputasid. Aga tänu sellele on siin palju rohelisem nüüd.

Eelmise kodu aknast

Ühel vihmasel päeval sõidutas Hunter meid natuke saarepeal ringi oma vägeva autoga. Hunter on üks surfiinstruktor siin, kes istub iga jumala päev rannas oma võrkkiiges ja ei tee midagi (ei surfa ka, sest ta on üsna suur ja tema jaoks tuult veel ei ole) :D

Pildi peal see rõngastega osa on conch farm. Seal kasvatatakse neid suuri merikarpe.

Sinine auto ja conch farm

Neljapäeviti toimub siin Fish Fry. See on mingi kohalik üritus/pidu, kus on esinejad, minikarneval, saab süüa juua jne. Kaks korda oleme sinna sattunud. Teisel korral läksime edasi linnapeale ka. Käisime Danny Buoy’s, mis on mingi pubilaadne koht. Üks lounge Sandbar on siin ka, rohkem ma ei teagi, kas on selliseid kohti. Downtownis vist pidavat õige elu käima, sinna me pole julgenud minna. Danny Buoy’s oli danceoff (nö tantsuvõistlus), tegin kohalikele pähe :D Kõik öölokaalid pannakse 2 paiku kinni. Meie ülevaloleku rekord ongi vist üks kord, kus meil õnnestus peaaegu 2ni väljas olla ja siis üle aedade koju ronida (muidu oleks pidanud suure ringiga minema) ja pastat kokkama hakata. Muidu vajume ikka vähemalt 11 ajal ära.

Keskel põhitegelane Conch Henry - täiesti õudne tegelane mumeelest, uhhhh

Nö karneval, üsna lahja värk

Üks õhtu tegime eestlaste pizzaõhtu. Kadri tuli ka meile külla, tema on siin saarel juba 13 aastat elanud. Eesti keelt räägib ka aktsendiga. Üks vanem Eesti mees Urmas pidavat ka siin elama, temaga me kohtunud ei ole veel.

Kus kõik teised on? (juhin tähelepanu juuksevärvile)

Paar päeva oleme veetnud ühes villas Windhaven, mida Madis pildistama pidi. Priidu oli tal abiks ja meie Meelikesega jäime ka paari pildi peale. See villa on superilus seega passisime väga hea meelega seal:)

Vaatasime rannas äikest, pildile õnnestus ainult natuke saada

Jänes vaadet nautimas

Mis veel? Ükspäev ehitasime rannas euroalustest mööblit KiteProvo surfikooli jaoks. Mujal maailmas tähendab surfikool seda, et rannas on reaalselt kool koos rendivarustuse, instruktorite, söögi ja joogi putkadega jne. Siin on rannas tühjus, pole isegi toole ega midagi. KiteProvo uue beach manageri vms Jessica eestvedamisel ehitasime siis (ehk siis pigem Priidu ehitas) euroalustest paar tooli. Priidu tegi head tööd niiet tal paluti veel toole ja midagi baarileti taolist ehitada.

Jessica on Kanadast pärit, ülesuper energiline (ehk siis eestlase jaoks väga väsitav :D) surfar. Mulle väga ei istu veel need väljamaa musitajad ja tühja jutu rääkijad, hehee.. Käisime Jessica majakaaslase sünnipäeval ka, kõik olid sellised sädistajad seal.

Sünnipäevalised

Eelmine nädal käisime Mike’i paadiga merel. Mike on ka KiteProvost (omaniku poeg vms). Snorgeldasime, aga näha polnud jälle väga midagi peale ühe suure stingray ja selle kuidas Mike ja tema sõber Matt kala püüdsid vee all. Neil on käes pulk, mille otsas on konks ja sellega nad sukelduvad veepõhja ja püüavad niimoodi kala. Nad tõid välja paar lionfishi ja homaari. Õhtul käisime Windhaven’is Matti kokatud mereannirisotot söömas. Parim söök, mis siin saarel saanud oleme.

Laevavrakk lähemalt

Lionfish vedeleb.. katsuda teda ei tohi, mürgine on, aga süüa võib

Õhtusöögi meisterdamine

Breaking news – meil õnnestus droon ära uputada! Miskit oli settingutes valesti pandud ja droon otsustas, et tema tahab hoopis teises suunas lennata ja siis kukkus sulpsti vette. Päris jube vaatepilt oli :( Priidu hüppas kohe järgi (koos päikseprillidega.. need kadusid ka ära) ja koos Mattiga otsisid mitu tundi seda, aga ei leidnud. Väga ägedast filmimaterjalist jäime ka kahjuks ilma. Priidu tellis uue drooni, mis peaks homme kohale jõudma. Selle siia saamine on paras peavalu. Kuskilt otse tellida ei saa, sest esiteks siin ei ole üldse postiaadresse ja teiseks pannakse kõigele 40% tax’i juurde, mis on ulmeline. Otsisime variante, kas keegi, kes siia lendab lähiajal, saaks ära tuua, aga ei leidnud kedagi. Seega tuli droon tellida Triinu juurde Miamisse ja tema pani selle sealt mingis suvalises kastis teele. Eks näis, palju juurde tuleb maksta.

(muidu oleks siin päris awesome pildid! Mingi drooni videomaterjal on telefonis olemas isegi, aga kehva resolutsiooniga)

Eile kolisime uude koju! Üritasime veidi kodusemaks muuta seda siin, aga harjumatu on ikka. Muidu näeb täitsa kena välja, ainult köök meenutab minumeelest nõukaaegset haiglat. Ja eile tervitas meid ukse taga kenasti kaks cockroachi!!! Väkkkk, ma ei saa üldse rahus köögis olla nii. Eelmises kodus polnud õnneks ühtegi.

Hetkel on meil siit igasugu asju puudu. Näiteks Madise ja Meelikese voodis pole patju, ahjus pole resti, kohvimasinat ei ole jne. Meie nö maakler on paras udu ja muudkui lubab, aga miskit ei liigu. Kaks potti tõi meile eile :) Bassein on siin ka, aga see on täitsa roheline ja sammal kasvab põhjas. See lubati ka KOHE korda teha!

Täitsa uhke ju!

Täna tegime kartulit ja hakklihakastet:)

Meie masterbedroom

Voodilinad ja koristusvahendid toodi meile täna küll! Ja rolleri pidime kohe kätte saama, aga see ei läinud tööle, kui Priidu sellele järgi läks. Tüüpiline saareelu..

Aga üllatus-üllatus! Meie uus beebi jõudis juba täna kohale!:) Loodetavasti ei pea neid iga kuu tellima hakkama..

Droonibeebi

Lõppu paar suvalist pilti:

Luckyga jalutamas

Basseinipäevad

Turks & Caicos

Jõudsime siia 6ndal oktoobril. Turks and Caicos on Inglismaale kuuluv saartegrupp Atlandi okeeanis. Meie elame Providenciales'e saarel. Kodude asukohad panin üsna huupi, ma kaarti ei tunne :) vastupidiselt Priidule, tema on meie elav GPS.

Roosa täpp - meie esimene kodu, punane täpp - uue kodu asukoht

Lend Miamist Providencialesele kestis vist u 1,5h, lennujaam oli pisike ja pääsesime sealt üsna kiiresti välja. Vaated lennukist olid ulmelised, pidevalt ahhetasime. Lennukis oli WIFI ka, aga mina seda tööle ei saanud millegipärast, muidu oleks otseülekandeid teinud, sest pidevalt avanes lennukiaknast mingi selline vaatepilt:

Bahama saared lennukist

Lennujaamas oli meil vastas Madis, kes tõi meid meie esimesse koju siin saarel. Madis ja Meelike elavad siin ühe tuttava majas nii kaua kuni ta ise saarelt ära on. Lisaks on nii kauaks kasutada ka majaomaniku auto. Meie saime endale nende külalistemaja. Täitsa tore pisike majake oma köögi, vannitoa ja mõnusa terrassiga, kus on hea hommikukohvi nautida. Priidu väga ei naudi, sest teda armastavad igasugu sääsed, kimalased ja muud putukad. Ju neile meeldib suhkur nagu Priidulegi:) Esimene nädal mina uhkustasin, et mind ei söö keegi, on alles mugav. Aga mingid hullud on mulle ikkagi ligi tulnud ja vahepeal olin nädal aega nagu tuulerõugetes, punaseid täppe täis. Ära ka ei lähe kurjam, vähemalt ei sügele! Aa, bassein on meil ka, hommikuti teeme seal ääres joogat. Ja koer! Kuigi ma alguses olin väga skeptiline, siis nüüd on Lucky väga hea sõber. Kõige toredam ja viisakam koer, kellega mina olen kokku puutunud. Välja näeb nagu harilik soojamaa koer. Aga naabrikoera kohta siin küll normaalne ei saa öelda, tema on täitsa hull :D pidevalt luusib meie aias ja mina olen alati paanikas, ta ainult hüppab ja kargab ringi, limpsib meie jalgu jne. Koduloomadeks on veel sisalikud, keda on siin vähemalt sama palju kui sääski.

Meie majake

Meelike, Madis, Priidu ja Merli

Sassis voodi(d)

Meie köök

Esimese kuu transpordivahend

Naabritel külas

Hommikused venitusharjutused - Bow and arrow ukse abiga :D

Hommikune jooga, Meelike on meil treener:)

Tuulerõuged (ja sinikas surfamisest)

Koduloomad

Lucky

Oktoobri lõpus (ehk siis juba homme) tuleb majaomanik tagasi ja peame uude kohta kolima. Käisime päris mitut kohta vaatamas, ilusaid ja mitte nii ilusaid. Esimene variant oli mingi pisike kolmetoaline korter neljandal korrusel, mis sai peale teiste kohtade vaatamist hüüdnimeks tikutops. Hind tundus ainult enamvähem soodne, 1350$/kuu. Veel käisime vaatamas kahte sarnast suurt apartmenti, väga ilusad ja avarad olid mõlemad, aga 2000$ jääks natuke kalliks. Üks 1800$ eest oli ka, väga lahe suur merevaatega ja bassein oli kohe suure terrassi juures. Lõpuks leidsime ühe sobiva koha 1400$ eest, homme kolime sisse.

Saarest:

Ühel pool saart asub kuulus Grace Bay rand, teisel pool on surfirand Long Bay. Esimesel päeval viis Meelike meid ka oma lemmikranda Leeward Beachile, mis on minumeelest ka ilusam kui teised siin. Vesi on igas rannas erivärvi. Grace Bayl tõsiselt türkiissinine, Long Bayl heledam ja saare otsas oleks tegemist nagu guashiga värvitud veega. Mina pole varem nii ilusat vett küll kuskil näinud:) Siin isegi pilved alt türkiissinised! Ehk õnnestub pildile ka saada.

Surfirand on siin tore, algajale ehk siis mulle hea. Soe vesi, liivapõhi ja vesi on mitme kilomeetri kauguseni madal. Tõusu ajal peab Priidu ikkagi lohega kalda äärest välja sõitma, et mina harjutada saaksin. Praegu on rand ainult orkaani tõttu seaweedi täis. Kohalikud ütlesid, et see rand pole kunagi nii kole olnud. Vaikselt läheb jälle puhtamaks õnneks.

Muud loodust peale superilusa vee siin eriti ei ole, pigem on kõik kuiv ja palmid on enamasti istutatud. Tobago vihmametsadega ei anna võrreldagi.

Chalk sound (koha nimi)

Chalk sound

Chalk sound

Chalk sound

Leeward beach

Grace Bay

Grace Bay

Long Bay

Long Bay

Kohalik vaatamisväärsus - laevavrakk, surfirannast on võimalik sinna surfata (või jalutada, kui on viitsimist pool päeva vesiaeroobikat teha)

Hinnad on siin on kallid! Elamine on kallis ja toit on kallis. Toidupoes läheb iga kord 150$ ja me peame seal üsna tihti käima. Pakk WC-paberit maksab nt 13$, 500g hakkliha kuskil 10$, kõige odavam vorstipakk ligi 4$ (säästusalaami, ilmselt ilma lihata). Joome säästupiima ja sööme riisi:) ostsime esimesel poeskäigul endale 10-kilose riisikoti 10$ eest seega nälga ei jää! Priidul muidugi on siin pidevalt igasugu isud seega tulevad poest alati kaasa ka kallid küpsised, krõpsud ja kommid. Kui see välja arvata, siis sööme ikka normaalselt. Hommikuks alati muna ja peekon nagu Eestis ja oleme päris häid ja odavaid sööke leiutanud (kanasupid, riisipajad jne).

Lisaks maksab iga liigutus. Uues kodus elektri sisselülitamise eest küsiti 350$ ja igal pool mujal on tahetakse deposiiti jms.

Bensiin on ainus normaalse hinnaga asi siin ilmselt, veidi alla 5$/gallon (u 1,3$/l).

Kohalikud on tumedanahalised, aga siin elab väga palju valgeid. Peamiselt on nad kõik Ameerikast siia tulnud. Mõned kohalikud (valged:)) sõbrad oleme ka siit leidnud. Üldiselt on nad kõik väljamaalikult energilised ja rõõmsameelsed, räägivad niisama tühja juttu jne.