Uudiseid

Meil on KÜLMAKS läinud! Täna peale surfi ilma päikseta toppisin pusa selga ja öösel pidin varbad ka esimest korda teki (ehk siis lina tegelikult) alla tõmbama. Kuu alguses panime airconditioneri 84˚F peale külma puhuma, kui tekkis tahtmine raha laristada. Nüüd näitab kraadiklaas niisama 82˚F, mis on umbes 28-29˚C. Brr.. Samas teeb nalja, et Priidu korteriüürnik Tallinnas kurdab, et tal on 21˚C-ga jube külm :D

Muide, Merli tegi lohega oma esimesed hüpped!! Pakun, et lausa tervelt meetrikõrgused :D

Oranzi lohega ma:)

Meelikesega sünkroonis

Eelmisel laupäeval toimus Donna korraldatud heategevuslik üritus Sandjam. Rand, äge DJ kariibimuusikaga, bänd ja palju rahvast. Väidetavalt siiani kõige rahvarohkem üritus siin saarel. Me olime Donnal abiks baari, kujunduste ja muuga. Mina tegin baarile logo ja kujundasin menüü. Väga tore oli vahelduseks millegi kallal nokitseda :) Üritusel olime bartender’iteks. Jällegi väga lahe ja teistmoodi päev. Meisterdasime mojito’sid ja muid toredaid kokteile terve päeva.

Ülejäänud lahtised rummipudelid, laimid, piparmündi, suhkru jne saime endale. Meil siiamaani külmkapp laimi täis ja suhkruvaru ilmselt aastaks :)

Vaade meie baarist

Bartenders :)

Ma ei tea, miks ma siin nii suur välja näen :D

Madis sai meil siin kehva üllatuse osaliseks, et tema tööloaga läheb veel aega ja tuleb seniks riigist lahkuda. Nüüd pesitseb ta senikaua Dominikaanis. Loodetavasti saab paberimajandus kähku korda ja ta saab tagasi tulla.

Seoses sellega ei olnud tal mõistlik ka kolmapäeval South Caicosele lennata, kus nad Priiduga ühe ettevõtte jaoks ehituses olevaid villasid pidid filmima. Pool tundi enne minekut teatati, et ma võin tema asemel minna. Nõnda me siis lendasime koos Donna ja tolle ettevõtte juhiga väikse cessna lennukiga South’i. Saar on üsna pisike (137 km²) ja seal ei ole peaaegu midagi. Inimesed seal küll elavad, aga normaalset poodi ega söögikohti ei ole. Koos villadega plaanitakse sinna ka mingitlaadi toitlustus korraldada ja loodetakse, et ehk keegi ostab endale sinna elamise. Ei oska öelda, kui jätkusuutlik see üritus neil on, aga eks paistab. Ahjaa, igal pool jooksevad ringi metsikud hobused ja eeslid. Kahjuks mul pilte pole neist, Priidul on nad videos. Pilte ka teab mis häid ei ole, aga ega seal miskit erilist vaadata ka ei olnud, sest ilm oli pilves. Vägev spontaanne päev sellegipoolest ja lennusõit oli ka omaette elamus. Ma vist olen taolise masinaga varem ka sõitnud, aga mälestused sellest on sutsu hägused :)

Meie lennuk

Long Bay laevavrakk teise nurga alt

Mingi auk!

Kohalikust ehitusest kah pilt

Õhtul tegi Priidu veel filmitööd ühe hotelli barbecue’l. Rannaliivale olid toodud lauad ja väga rikkalik buffee, DJ ja tuleshow. Väga tore tööots minumeelest, saime kõik kõhud korralikult punni süüa.

Selle hotelli bassein, muust kahjuks pilti pole

Praegu elame siin kolmekesi, aga vahepeal oli meid lausa viis! Madise sõber Louis ööbis paar päeva meie diivanil. Üsna värvikas tüüp, kauem poleks välja kannatanud :)

Üksõhtu jutustasime söögilaua ääres, kui märkasin kedagi rõduukse taga piilumas. Lasime piiluri viisakalt tuppa ja pakkusime süüa, juua. Meile väga meeldis meie uus sõber Crazy, aga mõne aja pärast saabus omanik teda otsima. Kutsusime tema ja sõbra ka tuppa. Nii need tutvused siin tekivad.

Louis ja Crazy

Ühel tuulevaiksel päeval läksime Grace Bay’le sõber Kieriga juttu rääkima. Ta töötab seal purjetamisklubis ja pakkus välja, et me võime ka proovida. Näitas kähku ette, kuidas asi käib ja lubas meid Priiduga väikse hobie cat’iga seilama. Peaaegu nagu purjelauaga sõit, laud vähe suurem ainult. Pilti teeme järgmine kord.

Nende kohalik kass Hobie :)

Nädalavahetusel viibis saarel veel paar eestlast, Viktor Siilats oma poja Keithi ja tema naise Hannaga. Kohtusime nendega surfirannas ja käisime Keithi, Hanna ja Kadriga õhtul ühes ilusas hotellibaaris istumas. Jõin ühe 20$ maksva shokolaadimartini ja kuulasime seiklustest eralennukitega. 

Baar, kus me istusime

Kvaliteetne pilt meist

Siin levib legend, et KÕIK eestlased on ilusad :)

Pühapäev oli jälle tuulevaikne, aga see-eest päike kõrvetas. Mõistatasime, mis siis pihta hakata ja õnnestus järjekordselt spontaansele paaditripile sattuda. Seekord läksime Atlandi ookeani poolele kala püüdma. Seal pool saart on vesi tumedam, sügav ja väga elav. Lained olid nagu mäed meie ümber ja loksutasid paati korralikult. Mõnda aega kahetsesin, et koju koristama ei jäänud :D merehaigus ikka tabab mind merel alati. Pikutamine tegi oleku õnneks paremaks ja kuna kalapüük ei õnnestunud, siis tegime hoopis peatuse ühe huvitava väikse koopa juures. Paar meetrit tuli vee alla ujuda ja leidsime ennast august, kust sai kaljusele kaldale ronida. Tagasi kimasime sellise hooga, et vahepeal tundus paat õhus olevat. Nagu lõbustuspargis :)

Lained reefi peal

Natuke uudistasime ükspäev saart veel..

Leia pildilt Merli ja Priidu!

Flamingod on siin tavalised linnud

Veel üks auk, üks saare põhilistest vaatamisväärtustest "The hole"

Üksõhtu ma ei viitsinud juukseid pesta ja tegin krunni pähe. Värvisin ripsmed ka ära ja tundsin ennast nonii liiga üleslööduna, et oli vaja lausa jäädvustada :D ära harjunud siin selle saareeluga. Meiki ei kanna, juuksed on alati soolaveest märjad, seljas bikiinid.. mõnus on :)

Krunn nagu kunstjuustest

Kasutasin meie basseinimõnusid ka esimest korda! Vesi on sutsu roheline ikka, aga vähemalt paistab läbi ja sammalt enam ei kasva.

Ja et te ei arvaks, et me ainult riisi ja kapsasuppi sööme..

Lõpetuseks üks pilt nunnust kiisupallist, kes mulle minu Madist meenutas :)